Ida-Viru sotsiaal-majanduslik heaolu ja tööjõu seire

Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas kulgeb Ida-Viru üleminek põlevkivikeskselt elukorralduselt uuele majandusmudelile ja kuidas saab suurendada kohalike võimalusi muutustest võita. Otsime võimalusi, kuidas toetada piirkonna elanike ettevõtlushuvi, valmisolekut ümberõppeks ja uuendustega kaasaminekuks, noorte jäämist piirkonda, teenuste arengut ja optimismi püsimist, tuginedes ettevõtjate ja kohalike elanike küsitlustele ning teiste riikide kogemusele.

Töötame välja:

  1. Regionaalse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosi metoodika koostöös Kutsekojaga. See toetab kohalike motiveeritud inimeste ümberõpet ja uute spetsialistide ettevalmistust, kes võiks tulla piirkonda.
  2. Kohaliku elanikkonna sotsiaal-majandusliku heaolu ja innovatsioonipotentsiaali kaardistuse ja seire metoodika, mida saavad kasutada: uued ettevõtjad oma äriplaanide tegemisel; kohalikku elukeskkonda paremaks tegevad sihtasutused ja vabaühendused taotluste koostamisel; turismi-, haridus-, jt klastrid, kohalikud omavalitsused ja teised asutused oma arengukavade koostamisel.

Ida-Virumaa ettevõtete tööjõuvajadus ja töötajate oskused

Ida-Virumaa õiglase üleminekuga kavandatav kohaliku majanduse mitmekesistamine eeldab koos ettevõtluse toetusmeetmetega süsteemset hariduslikku tuge piirkonna tööjõu arendamiseks. Ida-Viru tööjõuprognoos aastani 2035 ning kohalike väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas läbi viidud tööjõu ja innovatsiooniküsitluse tulemused annavad selleks hea lähtekoha.

Loe lähemalt Ida-Viru tööjõuprognoosist ja ettevõtete tööjõu ja innovatsiooniuuringu tulemustest. 

Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused

Piirkondlikud siirdeprotsessid ei avaldu üksnes majanduses ja tööturul, vaid mõjutavad ka inimeste igapäevaelu, heaolu, sotsiaalseid suhteid, paigaseotust ja tulevikuväljavaateid. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel toimus 2025. aasata detsembrist kuni 2026. aasta märtsini Ida-Virumaal suur elanikkonna küsitlus, mille eesmärk oli uruida piirkonnas toimuvate muutuste mõju elanikkonnale, toetada arengut ja vähendada võimalikke ebameeldivusi.

2026

2025

2024

Ida-Viru sotsiaalmajandusliku heaolu ja tööjõu seire uurimisrühm on teinud nii iseseisvalt kui ka koostöös partneritega Ida-Virumaal koostööseminare piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu, tööjõuvajaduse ja hariduslike sekkumiste teemal.

Allpool on ülevaade kohtumiste teemadest, sihtrühmadest ning Tartu Ülikooli (TÜ) uurimisrühma eestvedamisel sõnastatud soovitustest ja tulemustest.

Teemad: kokkuvõte 2025. aastal läbiviidud analüüsidest ning nendest johtuvate soovituste ning 2026. aasta koostööplaani arutelu.

Järeldused ja soovitused: hariduslikud meetmed, eeskätt täiskasvanuharidus, on peamisi sotsiaalse õigluse saavutamise vahendeid siirdel ühest majandusmudelist teise. Ida-Virumaa kujunev tööturg on killustunum, mitmekesisem, määramatum ja töövõtjatelt üldoskusi nõudvam, kui senine. Muutunud tööturul hädavajalik karjääri planeerimise ning oskuste keskne mõtlemine nõuab pikka õppimisaega ning palju energiat. Kuigi ümber- ja täiendõppes eelistatakse täna tegevusoskusi, ei taga nende arendamine üksi tõhusat hõivet. Üldoskused – suhtlemine, kohanemine, probleemide lahendamine, juhendistest arusaamine, aja- ja stressijuhtimine jms – on kriitilised tööl püsimiseks ja edasiseks arenguks. Praegu pole piirkonna eripära arvestavat süsteemset täiskasvanuhariduse arendamise plaani ega isegi sotsiaalset tellimust selle koostamiseks. Näiteks käsitleb “Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019 – 2030+” täiskasvanuhariduse aspekti väga vähe. 

Ülaltoodut arvesse võttes soovitavad teadlased HTM-i, HARNO ja teiste asjakohaste asutuste ekspertidel:

  1. Luua süsteemne ja pikaajaline täiskasvanuhariduse ja oskuste strateegia Ida-Viru majandussiirdest tingitud tööturumuutustega kohanemiseks ja kohalike tööealiste elanike sotsiaalse haavatavuse leevendamiseks. Seda protsessi võiks eest vedada HARNO maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator, kaasates teadlased, kolledžite juhid, kutseõppeasutuste juhid, Ida- Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) spetsialistid ning tugevamate kohalike eratäienduskoolitusasutuste esindajad. Strateegia juurde peaks kuuluma ka kokkulepped selle ajakohastamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  2. ÕÜF vahenditest toetatud koolitustellimustes prioritiseerida integreeritud põhi– ja üldoskuste õpetamine tööalaste oskuste õppe pakkumisel ning täiskasvanud õppijate toetamine edasise õpitee valikul ja karjääri planeerimisel.
  3. Pakkuda õpetajatele ja haridusorganisatsioonidele metoodikaalast koolitust ja materjale integreeritud põhi– ja üldoskuste õpetamiseks tööalaste oskuste õppes.
  4. Suurendada integreeritud põhioksuste ning eesti ja inglise keele õppe pakkumist.
  5. Suurendada Ida-Virumaal õpetavate täiskasvanute koolitajate teadlikkust kohalikust tööturust, selle võimalustest ja tulevikuväljavaadetest. Selleks pakkuda õpetajatele ja haridusorganisatsioonidele täiendkoolitust ja juhendmaterjale.
  • Sihtrühm: haridusasutuste, koolitusfirmade, raamatukogude, kohalike omavalitsuste ning vabaühendsute esindajad (üle 50 inimese)
  • Teemad: tööealiste inimeste ümber- ja täiendõpe siirdemajanduses, tegevusoskuste ja üldoskuste lõiming, teaduskirjandusest lähtuvad soovitused, Ida-Viru ettevõtjate arvamused töötajate üldoskuste kohta ning erinevateks koolitusvormideks valmisolek, lühikursused kui meede siirdemajanduse kontekstis.
  • Tulemused: arutleti, kuidas töötajate koolituste suhtes tõrjuva hoiakuga  ettevõtjatega suhelda, kuidas lõimida üldoskuste õpet tegevusoskustega. Katsetati praktiliselt küsitluse tulemuste põhjal valminud koolitaja otsustoe prototüüpi.
  • Soovitused teadlastelt koolitajatele: ettevõtjad ei ole tegelikult koolituse suhtes tõrjuvad, kui väärtuspakkumust esitada lõiminguna tegevus- ja üldoskustest. Näiteks  eesti ja inglise keele õpet saab pakkuda kohandatuna valdkondade (näiteks ehitus) ning sihtrühma (töölised-teenindajad või spetsialistid juhid) põhiselt. Selleks on võimalik kasutada koolitaja otsustuge.
  • Sihtrühm: Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud, Haridus- ja Nooretamet (HARNO), Tartu Ülikooli teadlased, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajad
  • Teemad: Ida-Viru tööjõuturu simulatsioonimängu testversiooni tutvustus, regionaalse tööjõuprognoosi koostamise plaanid, teadmussiirde seminaride jätkamine.
  • Tulemused: simulatsioonimängu testijad tõid esile vajaduse selgitada simulatsiooni sõltuvusi ja andmeallikaid, et vältida „musta kasti“ efekti. Kohalike huvipoolte jaoks soovitati simulatsiooni täiendada, sh luua kasutajaprofiilid ettevõtluse valdkondade lõikes.
  • Järeldused ja kokkulepped: jätkata simulatsiooni arendamist, korraldada stsenaariumide tutvustusi ja valideerimisi kohalikele huvipooltele, koguda ekspertsisendit tööjõuprognoosi koostamiseks ning kaasata ettevõtjad ja haridusasutused teadmussiirde seminaridesse.
  • Eesmärk: Tartu Ülikooli töörühm ja Ida-Viru Kutsehariduskeskuse (IVKHK) esindajad kohtusid, et arutada Õiglase Ülemineku Fondi meetmest rahastatud  tasuta lühikoolituste uuringu tulemusi ja järeldusi. 
  • Sihtrühm: Ida-Viru Kutsehariduskeskuse juhtkond (6 inimest)
  • Teemad: lühikoolituste tutvustus IVKHK poolt, Bogdana Androsjuki kevadel läbiviidud intervjuude (erinevatel lühikursusel osalenud ning koolitajad) tulemuste tutvustus ning arutelu
  • Tulemused:
    • Lühikursused mõjuvad inimesi aktiveerivalt, eriti neile, kes ei ole ammu õppinud.
    • Aktiveerudes oodatakse koolitajatelt ka teavet piirkonna töövõimaluste kohta, esmast tööotsingu ja karjääri planeerimise tuge.
    • Koolitustel osalejad ei orienteeru terviklikus kursuste pakkumises. Neile tuleb selgitada kursuste omavahelisi võimalikke ühendusteid ja karjääriradu.
    • Oluline arendada lõimitult ka üldoskusi – õppimisoskust ja ajaplaneerimine lõimitult.
    • Keeleõpe siduda konkreetselt õpetatavate tegevus- ja üldoskustega.
    • Oma ettevõttest mõtlejatele pakkuda lisamoodulit.
    • Üldoskuste kursused üksi „ei müü“, seega tuleb neid pakkuda lõimitult.
    • Õpetajad vajavad lõimõppeks ja teistele ootustele vastamiseks koolitust ning tugimaterjale.
  • Järeldused ja edasised sammud: lühikursuste lõpul uurib IVKHK osalejate  edasisi plaane ning tutvustab edasisi õppevõimalusi, TÜ teadlased soovitavad HTM-i ja HARNO spetsialistidel korraldada koolitajate koolitamist lõimitud üld- ja tegevusoskuste õpetamiseks.
  • Sihtrühm: Ida-Virumaa juhid, spetsialistid, oskustöölised, teenindajad, haridus- ja avaliku sektori esindajad
  • Teemad: vajalikud üldoskused erinevates ametirühmades, eriti keeleoskus, vastutustunne, eestvedamisoskus, analüüsivõime, meeskonnatöö, stressijuhtimine, empaatia ja probleemilahendus.
  • Tulemused: toodi välja, et eesti ja ka inglise keele keele oskus on võtmetähtsusega, kuid napib vajalike oskustega töötajaid. Keskastme juhtide arendamisel rõhutati coaching’u ja kogemuslugude jagamise tähtsust. Spetsialistide ja teenindajate puhul rõhutati supervisiooni ja sisseelamiskoolituste olulisust. Lihttöötajate puhul on oluline õppimisoskus ja meeskonnatöö.
  • Järeldused ja kokkulepped: tööandjad toetavad töötajate üldoskuste arengut läbi vajaduspõhiste sisekoolituste, teadlased soovitavad HTM-i ja HARNO spetsialistidel toetada juhtide arenguprogrammide pakkumist kohalikul koolitusturul.
  • Sihtrühm: ettevõtete, haridus- ja meditsiiniasutuste ning katusorganisatsioonide esindajad (üle 40 osaleja)
  • Teemad: tulevikustsenaariumid Ida-Virumaale aastaks 2040, sidudes arenguid hariduses, kultuuris, tööstuses, liikuvuses ja energeetikas. Arutati, millised arengud on võimalikud, tõenäolised ja soovitavad. Kasutati Manoa koolkonna nn tulevikurataste meetodit.
  • Tulemused: rühmatöödena valmisid viis tulevikupilti, mis rõhutasid kogukonnamajade, olemasoleva infrastruktuuri taaskasutuse, noorte kaasamise, uute ettevõtlusvormide, keeleruumi muutumise ja tugevate ühenduste olulisust. Märgiti vajadust siduda erinevad valdkonnad ja piirkonnad ning toetada noorte tagasirännet ja ettevõtlikkust.
  • Järeldused ja soovitused: teadlased soovitasid kohalikel muutuste eestvedajatel teha koostööd teiste Eesti piirkondade kogukonnaalgatuste eestvedajatega, arhitektide ja linnaplaneerijatega ning toetada noorte mentorlusprogramme. Teadlased võtavad edaspidi fookusse ka keeleruumi mitmekesistumise kui tulevikuarengu teema.
  • Sihtrühm: siseturvalisuse valdkonna tööandjad (politsei, pääste, toll, vangla), HTM, HARNO
  • Teemad: siseturvalisuse valdkonna tööjõuvajadused, haridusmeetme taotluste asjakohasus, tööjõu värbamise ja koolitamise kogemused.
  • Tulemused: piirkonnas on selge vajadus politsei-, pääste-, tolli- ja vanglaametnike väljaõppega spetsialistide järele. Noorte jaoks on töökohad ebaatraktiivsed, peamine sihtrühm on karjääripöörajad. Edukaks peetakse töökohapõhist õpet, mis eeldab tihedat koostööd tööandjatega.
  • Soovitused teadlastelt koolitajatele ning HTM-ile kursuste tellijana: soovitati arendada töökohapõhist õpet, pakkuda täiendõpet olemasolevatele töötajatele, toetada psühholoogia ja sotsiaaltöö baasoskuste õpet vanglateenistuses ning arendada olukorrateadlikkuse ja kodanikuaktiivsuse programme koolides.

Triin Vihalemm

Tartu Ülikool

Kommunikatsiooniuuringute professor 

triin.vihalemm@ut.ee

Töörühma liikmed​

Margit Keller

Tartu Ülikool

Sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor

margit.keller@ut.ee
Marko Uibu

Tartu Ülikool

Sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor

marko.uibu@ut.ee
Avo Trumm

Tartu Ülikool

Infojuhtimise ja -analüüsi teadur

avo.trumm@ut.ee
Kristo Tõnissoo

Tartu Ülikool

Nooremlektor

Bogdana Androsjuk

Tartu Ülikool

Siirdesotsioloogia nooremteadur

bogdana.androsjuk@ut.ee
Kristiina Vain

Tartu Ülikool

Projektijuht-analüütik

kristiina.vain@ut.ee
Hanna-Kerstina Kartau

Tartu Ülikool

Analüütik

hanna.kerstina.kartau@ut.ee